"Life begins at the end of your comfort zone"

Monday, June 3, 2013

Meie esimene töökoht!

Ahjaaa, tegelikult on meil kõigil üks töö olemas. Päris töötud me ka ei ole. Esimesel nädalavahetusel sattusime me ühte klubisse nimega Upstairs, mis on on vaid kuus nädalat avatud olnud. Pihel ja Annika, kes käisid teistes klubides omale tööd otsimas, sest nad on Eestis ka öötood teinud, ütlesid, et see on kõige normaalsem Waikiki klubi/lounge. Pean nendega nõustuma, kuigi ma teistesse kohtadesse pole veel sattunud.

Ühesõnaga saime me selle töö nii, et me tutvusime selle koha omaniku/manageriga, kes palus oma töötajatel terve õhtu meile erinevaid kokteile teha. Me sattusime sinna ka järgmisel õhtul ja ka sellest järgneval õhtul...manager ise kutsus ja palus, et me läheks, kuigi kolmandal päeval kohe üldse ei olnud enam jaksu ja tahtmist selle kära sees olla ja kui aus olla, siis tasuta joogid ei isutanud ka enam... See oli nagu meie tööintervjuu, me tundusime sellised lõbusad ja avatud neiud, et koha omanik otsustas meid oma uude tiimi palgata.

Meil ei olegi kindlat töönimetust, tegelikult lepingus on bartender, aga me hakkame seda kohta reklaamima ehk siis kutsume inimesi sinna ja jagame flaiereid. Kuna see koht on päeval lounge, siis ehk hakkame ka seal päeval tööd tegema, aga üldiselt oleme me coctail waitressid ehk siis viime õhtuti kokteile lauda ja koristame jne. Seda kas me neid kokteile ka tegema peame, ei oska ma öelda, ma loodan, et seda teevad ikka seal töötavad äärmiselt viisakad baarmenid.

Kuna see koht on nii uus, siis ei ole seal veel kindlat klientuuri, aga me aitama seda luua. Üks osa klientuurist hakkavad kindlasti olema meie kallid eestlased siin Hawaiil. Meil on isegi plaan seal pidada maha üks vinge Eesti pidu! Omanik on hästi südamlik ja tundub hea inimene but never now...Vähemalt selle koha mõte ja idee on siiras. Nimelt kasutab see baar "Green" põhimõtet ehk siis enamus asju on taaskasutus, lambikuplid on tehtud lusikatest, diivanid on kaetud kartulikottidega jne. Minuarust on see koht väga stiilne, teades seda, et tegelikult ei ole siin klubid väga ilusad võrreldes Eesti omadega. Neid ei anna võrreldagi, meil Eestis näevad klubid välja nagu paleed või lossid.

Samuti suur pluss selle koha juures on see, et üritatakse sihtida kvaliteedi poole. Esiteks kasutatakse seal kvaliteetset alkoholi, töötajate riietus on viisakas, mis minuarvates on väga oluline. Töötajad kannavad triiksärki ja kikilipsu, mille nad seovad ise kinni, et näidata, et kõik siin ilmas ei ole täiuslik. Meie tööriietuseks saab olema must kleit ja samuti kikilips (värvi saame omale ise valida). Tuleb jälle poodi minna...ja ega sellest mustast värvist ei saa ka vist kunagi lahti (siinkohal tervitaks oma kallist Lucca peret!!!)

Kuigi meil on üks töö olemas, siis sellegipoolest otsime ja tahame me kõik endale ka päevast tööd, sest klubi on avatud kolmapäevast-laupäevani ja hetkel ei ole meie sealne palk võrreldes USA palkadega seal just väga suur, saame vist miinimumi. Tegelikult ei olnud mul üldse plaanis kusagile klubisse tööle minna, pole väga öötöö inimene, aga raha on vaja ja eks näis, äkki polegi nii hull kui tundub. Sellel kolmapäeval on seal väga oluline reklaamüritus, kus on meedia ja tähtsad ninad kohal. 21. juunil on seal suur avapidu. Loodame, et selleks ajaks oleme me suutnud piisavalt klientuuri koguda :) Lisan varsti ka sellest kohast pilte!

No comments:

Post a Comment