Hawaii Kawaii

 Mõningad teist juba teavad, et mul on nüüd lõpuks ka päevane töö ühes imeilusas butiigikeses nimega Hawaii Kawaii, kus ma olen nüüdseks töötanud juba kolm nädalat. „Kawaii“ tähendab jaapani keeles „armas“, ilmselt on see jaapanlaste ligitõmbamiseks nime sisse lisatud, kuna nad on siin peamised kliendid. Ehk siis kuulen ma päevad läbi seda sõna pääääris palju, sest möödakõndijad hõiskavad „kawaii“ ja tundub, et jaapanlased kasutavad seda ühte sõna KÕIGE kirjeldamiseks, sest seda kuuleb lihtsalt igal pool!

Kuidas ma sinna tööle sain? Seda poodi on Waikikil kaks tükki, mõlemad asuvad samal tänaval suhteliselt lähestikku. Teine pood avati alles neli nädalat tagasi. Esimesena sattusin ma vanemasse ja väiksemasse poodi, kus armas müüjaneiu andis mulle e-maili aadressi, kuhu oma CV saata. Esialgu ma mingit vastust ei saanud. Läks võibolla nädalake poolteist mööda kui ma läksin teise poodi ja küsisin uuesti, kas nad palkavad suveks inimesi. Sel hetkel oli üks omanikest tööl ja kes tundis mu CV pildi järgi ära. Ta vastas, et räägib oma õega, kes on samuti omanik. Läks jälle nädalake, kuid ei midagi. 

Enne jaanipäeva käisin kolmandat korda seal poes ja jälle oli üks omanikest ise tööl, andis mulle uuesti visiitkaardi ja palus helistada. Tegin ka seda ja seekord sain teise õega jutule, kes lubas mulle tagasi helistada. Nagu te teate, siis siin Ameerikas ei peeta lubadustest kinni ja ma laitsin kohe seal poes töötamise maha. Aga oh imet, mulle helistatigi tagasi ja kutsuti intervjuule! Läksin siis jaanipäeval 24. juunil peale pikka pidu ja rännakut väsinuna vestlusele, kus mul läks väga edukalt. Mulle öeldi, et ma meeldin neile väga ja mind märgati, kuna ma olin seal poes nii palju uurimas käinud, mõeldi, et ju see tüdruk tahab kangesti siia tööle saada. Võib öelda, et nägin selle töökoha saamise nimel vaeva. 

Selle töökoha saamise nimel ma julgesin isegi esimest korda valetada, et olen Eestis töötanud aastakese pisikeses butiigis. Rääkisin, et tuttav tegi poe ja siis ma aitasin teda kõiges, aga kuna kooli kõrvalt ei jäänud lõpuks enam piisavalt aega üle, siis tulin sealt ära :D

Nüüd ma siis töötangi nädalas umbes 40 tundi seal poekeses. Hetkel töötan vanemas poes, mis on natukene pisem ja väiksema külastatavusega, aga järgmisest nädalast hakkan ma ehk olema ka uuemas poes, kus on jutu järgi palju rohkem tööd. Poe omanikud on kaks õde Jessica ja Amber, kes on sündinud Hawaiil, kuid kuna nad on hästi palju reisinud, siis nad ei ole tüüpilised usakad, veidikene euroopalikuma olekuga. Nad on hästi toredad ja abivalmid ja kogu poodide süsteem on suhteliselt organiseeritud, mis siin on harvnähtus, sest igal pool on ju siin aloha time. Tegin teile pilte ka, siis saate aru, millest ma räägin. Nii mõnus on selliste ilusate riiete keskel olla! Tahaks need kõik ära osta.

Minu armsad ülemused :)

Kahjuks on see pood suunatud turistidele, mis tähendab seda, et hinnad on enamus 100$ ringis, kõige kallim kleit on hetkel 210$. Ma tõesti ei taha teada, mis nende riiete omahind on, sest need kõik on peamiselt Hiinast ja Indiast, leidub ka USA tooteid ja 1% Hawaii kohalikku käsitööd, mis vb on tõesti sellist hinda väärt. Enne toote müügile panekut peab iga riideeseme ära triikima ehk aurutama ning seejärel niidijupikesi ära võtma või lõikama ja kontrollima kas toode on terve. Võin öelda, et peaaegu pooled tooted on defektiga või lausa katki, õmblused on lahti või on kangas auk jne. Sellepärast on äärmiselt oluline toode kullipilguga üle vaadata enne kui see müüki panna, sest hinnad on krõbedad. Sellegipoolest leidub ostjaid, sest need riided on tõesti ilusad. Poodi üritataksegi valida unikaalseid disaine. Mulle on küll asjad 40% soodsamad, kuid ka selle soodustusega on enamus asju kallid. Kindel on see, et midagigi tahan ma sealt endaga Eestisse kaasa võtta.

 

Selle poe, kus ma hetkel töötan, miinimum päevakassa on 400$. Seni olen ma suutnud seda ületada vaid kolmel korral, see ei ole kerge. Õnneks vist pole olnud päeva, kui ma ei oleks mitte midagi maha müünud, aga müügitööd tuleb seal teha, sest igapäev helistab üks õdedest ja uurib palju ma juba teeninud olen ja see on ainuke miinus selle koha juures. See uurimine ja helistamine tekitab pingeid, vaiksemal päeval ei tahagi kohe telefoni vastu võtta. Õnneks viimastel päevadel on mul väga hästi läinud, seega ma loodan, et mind veel lahti ei lasta :D Teine õdedest ei ole nii uudishimulik, ta vastab alati, et „Don’t worry, be happy, have fun“ jne. 

Kõikide klientidega on kohustuslik rääkida, uurida kust nad pärit on ja kas nad on esimest korda Hawaiil jne. Vahest on see üsna tüütu, aga kui on hästi avatud kliendid, siis mulle isegi meeldib, sest alati uuritakse ka minu päritolu kohta. Mul on tekkinud üks püsiklient, kes on vanadaamist Kanada proua ja kes on isegi Eestis käinud! Nii tore oli kedagi sellist kohata ja pluss ta on eriti tore ka. Jaapanlastega on raske, sest nad ei oska sõnagi inglise keelt ja siis ma üritangi käte ja jalgadega nendega suhelda. Peale umbkeelsete jaapanlaste, on väga palju ka austraallasi, kellel tundub ka paks rahakott olevat. Eriti tore on eurooplasi kohata, kes actually teavad ka, kus ja mis see Eesti on. Ükspäev käis üks vene paar poes, no nendega oli kohe eriti kodune rääkida. Päris palju on poodi hakanud sattuma ka hispaania keelt kõnelevaid inimesi, kes on pärit Hispaaniast, Brasiiliast, Mehhikost, Columbiast või Argentiinast. Olen üritanud nendega natukene keelt pruukida, aga oi oi kui kiiresti see keel meelest läheb, kui seda tihedalt rääkida ei saa (ei taha teada, kuidas ma sügisel hispaania keele eksami ära teen...) 

 

Natukene palgast ka. Tunnis teenin ma 8$ pluss müügitulu. See tähendab seda, et kui minu kassa on 400$, siis minu päevane tunnitasu on 12$ ehk siis 8+4=12. Eile tegin ma oma müügirekordi, ehk siis ma müüsin üle 600$ eest, mis tähendab seda, et ma teenisin eile tunnis 14$ ehk 8+6=14. Kui ma teise poodi lõpuks tööle saan, kus miinimum päevakassa on 1000$, siis ma teeniksin tunnis juba 18$, mis oleks väga super! Omanikud rääkisid, et neil on tüdrukuid, kes teenivad 20$ tunnis (peale minu on veel kaks töötajat pluss omanikud teevad ka lisaks kõigele muule poes tööd). Tahaks, et see nii ka oleks, kuigi hetkel tundub see number ulmeliselt suur ja võimatu saavutada, aga eks näis. 

Need ongi need käsitööna Hawaiil valminud püksid, mida ma tahaksin ka endale!

Tööl peame kandma müüdavat kaupa, mis mulle väga väga meeldib! Tavaliselt ma müün sama asja maha, mida ma ise kannan.

 Jutt läks jube pikaks, aga te oletegi pidanud kaua kannatama, nüüd saate oma isu täis lugeda ;)